E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu


Emotikonid

Emootikon on emotsioonide väljendamiseks kasutatav tekstipõhine kirjavahemärkide kombinisatsioon, mis kujutab näoilmeid. Väidetavalt kasutati esimest korda emotikone aastal 1979, aga esimest korda seletas emotikoni tähenduse lahti ameerika arvutiteadlane Scott E. Fahlman. Ta väitis seda, et  emotikon :-) tähendas humoorikat postitust ning emotikon :-) tähendas tõsist postitust. Emotikonid on tänapäeva emojide eelkäijad. Esimesed emojid leiutas  1990ndatel, Shigetaka Kurita. Ta sai aru, et digitaalses kommunikatsioonis puuduvad inimlikud aspektid ning ta otsustas seda parandada. Tema lahendus oligi emoji, kus "e" tähendab pilti ja "moji" tähendab sümbolit. See oli puhas kokkusattumus, et emoji on nimelt sarnane emotikonile. Emojid ei saanud alguses väga palju kasutust väljaspool Jaapanit kuniks Apple otsustas emojisid  oma uues iPhone-s kasutada, et saada suuremat turuosa Jaapanis. Algselt olid emojid ainult saadaval Jaapani iPhone-del, aga Põhja-Ameerikas oli emoji klaviatuur ära peidetud ning Apple lootis, et ameeriklased ei leia seda ülesse. Muidugi see plaan ei töötanud  ning ameeriklased said ligipääsu emoji klaviatuurile. Peale seda levisid emojist hullu kiirusega ülemaailma.

Kassetid


Esimese kompaktse kasseti leiutas Philips, aastal 1962, Belgias. Kassetid asendasid magnetofonid, mis olid väga ebaefektiivsed ning kallid. Kasseti leiutamise tõttu võis pea igaüks lindistada heli ilma erilise oskuseta, mida oli vaja magnetofonil. Kassett sai populaarseks sellepärast, et Sony Walkman muutis muusika esimest korda kaasaskantavaks lihtinimese jaoks. Lisaks sellele kasutasid ka diktofonid kassette.
Kasseti kuldaeg oli 1980ndate lõpus ning praktiliselt kadus pildilt ära 2000ndate alguses. Seda seetõttu, et oli leiutatud uus andmekandja nimega CD, kuhu sai rohkem asju salvestada, töötas paremini niiskes keskkonnas, parem kvaliteet, palju odavam tootmine ning kestis kauem vastu.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

  E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid Viirused Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama. Nagu muud tüüpi pahavara, kasutavad ründajad viirust arvuti kahjustamiseks või arvuti üle kontrolli võtmiseks. Viirus on koodilõik, mis on sisseehitatud mõnda muusse rakendusse. Selle rakenduse käivitamisel käivitatakse ka viiruskood. Viiruse ajalugu Arvuti viirused on päris pikka aega eksisteerund ja peaaegu kõik neist on levinud interneti kaugu. Enamik viirusi on  kasutajainfo varastamiseks, protsessori aeglustamiseks või süsteemi täiesti kasutuks tegemiseks loodud Esimene arvutiviirus nimega "Creeper system" oli eksperimentaalne isepaljunev viirus, mis loodi 1971. aastal. See viirus täitis kõvaketast kuni arvuti ei suutnud enam töötada. "The Morris" oli esimene arvutiviirus, mis levis ulatuslikult 1998. aastal. Selle looja oli Robert Morris, kes soovis seda kasutada interneti suuruse määramiseks.
Lisateave
Kujutis
  E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus Igal normaalselt funktsioneerival firmal peab olema liider või juht. Antud juhil peab olema mitmeid erinevaid omadusi nagu näiteks, juhil peab olema selge pilt, kuhu ta firmaga tahab jõuda ning ta peab suutma vedada sinna tervet meeskonda. Samuti oleks hea, kui juhil oleks veel positiivseid omadusi. Jeff Bezos (juht) Jeff Bezos on Ameeriklasest tehnoloogia ettevõtja, kes on tuntud Amazoni tegevjuhina ning ta on praegusel momendil ka maailma rikkaim inimene. Minu arust sobib ta täpselt sinna juhi kategooriasse, sest ta on alati mõelnud pikas perspektiivis, mis on palju tähtsam firma jaoks, kui lühem ajaraam. Lisaks sellele ta võtab alati vastutuse, kui midagi halba juhtub Amazoniga. Tegelikult on Jeff Bezosel veel häid omadusi nagu näiteks on ta ka arengumootor. Paljud tehnika gigandid igonreerivad muutust, aga amazon üritab alati ajaga kaasas käia ning nad toovad turule uusi modernseid lahendusi. Lisaks sellele on ka ta South Parkis olnud. Jack
Lisateave
  E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Kõigepealt lahkab Eric Steven Raymond oma dokumendis, kes või mis on häkker. Nimetus "häkker" tuli ühest kogukonnast, kelle ajalugu algab kümnenditaguste miniarvutite ja ARPAneti katsetustega. Häkkerid on ehitanud interneti ning panid tööle veebi. On olemas ka üks teine rühm inimesi, kellega päris häkkerid ei taha mingit pistmist teha. Nende nimed on "kräkkerid". Neile meeldib arvutisse sissemurda ning enamus inimesi seovad häkkimist just sellega. Seega põhierinevus on see, et häkkerid loovad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Järgmises peatükis rääkis autor häkkerite mõtteviisist. Häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju, nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Lühidalt kokkuvõttes peaks olema häkkeril lõbus mistahes probleemi lahendades ning häkkerid ei tohiks ühtegi probleemi kaks korda lahendada. Kolmandas peatükis räägib Raymond häkkeripõhioskustest. Kõige tähtsam os
Lisateave