E-ITSPEA 8: IT proff...?


Milline peaks olema IT proff? Kindlasti esimene asi, mida vaadatakse on see, kui pädev on inimene oma valdkonnas. Kui vastavaid teadmisi pole, siis ei ole kindlasti midagi väga hullu, sest enamus asju on õpitavad ning peale teadmiste on veel tähtsaid asju, mis muudab inimese oma ala proffiks.

Proffil peaks olema kindlasti head sotsiaalsed oskused, sest enamus projektidest põhinevad tiimitööl.
Kui proff ei oska oma mõtteid väljendada ning edasi anda enda ideid, siis pole väga kasu nendest teadmistest, mis tal on, sest üksi on praktiliselt võimatu mingeid asju teha. Koostöö on üks väga tähtis osa proffiks olemiseks ning kui seda ei suudeta teha, siis on halvasti.

IT-maailm areneb väga kiiresti, kordades kiiremini, kui mingid muud valdkonnad. Seega on väga tähtis, et proffesionaal suudab ise ennast arendada ning ajaga kaasas käia. Kindlasti üks tähtis osa on ka kohanemisvõime.

Minu arvates haridus ei ole kõige tähtsam osa olemaks IT proffiks, aga kindlasti mingisugune ülikooli paber või kogemus tuleb plussiks. Näiteks, mu õemees õppis kaks aastat informaatikat TalTechis ning läks tööle, kooli lõpetamata ning ma ütleks küll, et tema on IT proff.

Kindlasti üks tähtis osa on ka inglise keele oskamine, sest see annab nii palju juurde. Kui proff ei oska inglise keelt. siis ta takistab ennast kuna ta ei saa ennast täiendada nii hästi, sest enamus kasulikke materjaale on inglise keeles. Lisaks sellele ei saaks ta välismaal õppida ning teistest riikidest tippspetsialistidega asjadest arutada.



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

  E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid Viirused Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama. Nagu muud tüüpi pahavara, kasutavad ründajad viirust arvuti kahjustamiseks või arvuti üle kontrolli võtmiseks. Viirus on koodilõik, mis on sisseehitatud mõnda muusse rakendusse. Selle rakenduse käivitamisel käivitatakse ka viiruskood. Viiruse ajalugu Arvuti viirused on päris pikka aega eksisteerund ja peaaegu kõik neist on levinud interneti kaugu. Enamik viirusi on  kasutajainfo varastamiseks, protsessori aeglustamiseks või süsteemi täiesti kasutuks tegemiseks loodud Esimene arvutiviirus nimega "Creeper system" oli eksperimentaalne isepaljunev viirus, mis loodi 1971. aastal. See viirus täitis kõvaketast kuni arvuti ei suutnud enam töötada. "The Morris" oli esimene arvutiviirus, mis levis ulatuslikult 1998. aastal. Selle looja oli Robert Morris, kes soovis seda kasutada interneti suuruse määramiseks.
Lisateave
Kujutis
  E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus Igal normaalselt funktsioneerival firmal peab olema liider või juht. Antud juhil peab olema mitmeid erinevaid omadusi nagu näiteks, juhil peab olema selge pilt, kuhu ta firmaga tahab jõuda ning ta peab suutma vedada sinna tervet meeskonda. Samuti oleks hea, kui juhil oleks veel positiivseid omadusi. Jeff Bezos (juht) Jeff Bezos on Ameeriklasest tehnoloogia ettevõtja, kes on tuntud Amazoni tegevjuhina ning ta on praegusel momendil ka maailma rikkaim inimene. Minu arust sobib ta täpselt sinna juhi kategooriasse, sest ta on alati mõelnud pikas perspektiivis, mis on palju tähtsam firma jaoks, kui lühem ajaraam. Lisaks sellele ta võtab alati vastutuse, kui midagi halba juhtub Amazoniga. Tegelikult on Jeff Bezosel veel häid omadusi nagu näiteks on ta ka arengumootor. Paljud tehnika gigandid igonreerivad muutust, aga amazon üritab alati ajaga kaasas käia ning nad toovad turule uusi modernseid lahendusi. Lisaks sellele on ka ta South Parkis olnud. Jack
Lisateave
  E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Kõigepealt lahkab Eric Steven Raymond oma dokumendis, kes või mis on häkker. Nimetus "häkker" tuli ühest kogukonnast, kelle ajalugu algab kümnenditaguste miniarvutite ja ARPAneti katsetustega. Häkkerid on ehitanud interneti ning panid tööle veebi. On olemas ka üks teine rühm inimesi, kellega päris häkkerid ei taha mingit pistmist teha. Nende nimed on "kräkkerid". Neile meeldib arvutisse sissemurda ning enamus inimesi seovad häkkimist just sellega. Seega põhierinevus on see, et häkkerid loovad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Järgmises peatükis rääkis autor häkkerite mõtteviisist. Häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju, nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Lühidalt kokkuvõttes peaks olema häkkeril lõbus mistahes probleemi lahendades ning häkkerid ei tohiks ühtegi probleemi kaks korda lahendada. Kolmandas peatükis räägib Raymond häkkeripõhioskustest. Kõige tähtsam os
Lisateave