E-ITSPEA 3: Uus meedia...?


Kuidas sotsiaalmeedia on muutunud meie sotsiaalseid aspekte

Kuna informatsioon liigub tänapäeval aina kiiremini ningtundub, et maailm jääb järjest väiksemaks. Selle tulemusel muutub ka see, kuidas inimesed suhtlevad. Enne sotsiaalmeediat meie suhtlus oli piiratud, suhtlesime ainult nendega, keda teadsime nägupidi. Ennem oli kõik aeglane võrreldes tänapäevaga. Kui tahtsid kellegiga vestelda, siis pidid ootama, et ta võtaks telefonitoru vastu. Internet ja sotsiaalmeedia on drastiliselt muutnud, kuidas me tänapäeval suhtleme üksteisega. Arvatavasti kõige suurem muudatus on see, et meil on nii suur valik inimesi, kellega suhelda. Seda seetõttu, et sotsiaalmeedias on väga kerge sõbrakutseid saata ning nendega kohe rääkima hakata. Ilma sotsiaalmeediata oleks see võimatu. Lisaks sellele annavad sotsiaalmeediaplatformid võimaluse enda arvamust jagada palju suuremale publikule, kui ennem oli võimalik. Veel üks suur muutus on, et meie kõneviisil pole enam filtrit. Ennem  sotsiaalmeediat said enda arvamuse edasi anda ainult näost näkku, aga sotsiaalmeedia abil saame oma sõnumeid tsenseerimata edastada tuhandetele või miljonitele inimestele. Üks negatiivne aspekt sotsiaalmeedia levikust on see, et osad inimesed, kes on sotsiaalmeediast sõltuvuses ei suuda päris elus tavapärast vestlust pidada. Inimesed on järjest rohkem sõltuvad sotsiaalmeediast, sest see on saamas üheks domineerivamakas suhtlemisviisiks. Üha enam inimesi on enda nutiseadmes kinni ning eelistavad kuskil suhtlusportaalis inimestega rääkida kui päris elus. Sotsiaalmeedia on kahe teraga mõõk. Ühest küljest on see hea, et inimestega suhtlemine on tehtnud nii kättesaadavaks ja lihtsaks, aga teisest küljest võivad muutuda inimesed sotsiaalmeedia sõltlastkes ning neil kaob huvi ära selle vastu, mis toimub reaalses maailmas.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

  E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid Viirused Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama. Nagu muud tüüpi pahavara, kasutavad ründajad viirust arvuti kahjustamiseks või arvuti üle kontrolli võtmiseks. Viirus on koodilõik, mis on sisseehitatud mõnda muusse rakendusse. Selle rakenduse käivitamisel käivitatakse ka viiruskood. Viiruse ajalugu Arvuti viirused on päris pikka aega eksisteerund ja peaaegu kõik neist on levinud interneti kaugu. Enamik viirusi on  kasutajainfo varastamiseks, protsessori aeglustamiseks või süsteemi täiesti kasutuks tegemiseks loodud Esimene arvutiviirus nimega "Creeper system" oli eksperimentaalne isepaljunev viirus, mis loodi 1971. aastal. See viirus täitis kõvaketast kuni arvuti ei suutnud enam töötada. "The Morris" oli esimene arvutiviirus, mis levis ulatuslikult 1998. aastal. Selle looja oli Robert Morris, kes soovis seda kasutada interneti suuruse määramiseks.
Lisateave
Kujutis
  E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus Igal normaalselt funktsioneerival firmal peab olema liider või juht. Antud juhil peab olema mitmeid erinevaid omadusi nagu näiteks, juhil peab olema selge pilt, kuhu ta firmaga tahab jõuda ning ta peab suutma vedada sinna tervet meeskonda. Samuti oleks hea, kui juhil oleks veel positiivseid omadusi. Jeff Bezos (juht) Jeff Bezos on Ameeriklasest tehnoloogia ettevõtja, kes on tuntud Amazoni tegevjuhina ning ta on praegusel momendil ka maailma rikkaim inimene. Minu arust sobib ta täpselt sinna juhi kategooriasse, sest ta on alati mõelnud pikas perspektiivis, mis on palju tähtsam firma jaoks, kui lühem ajaraam. Lisaks sellele ta võtab alati vastutuse, kui midagi halba juhtub Amazoniga. Tegelikult on Jeff Bezosel veel häid omadusi nagu näiteks on ta ka arengumootor. Paljud tehnika gigandid igonreerivad muutust, aga amazon üritab alati ajaga kaasas käia ning nad toovad turule uusi modernseid lahendusi. Lisaks sellele on ka ta South Parkis olnud. Jack
Lisateave
  E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Kõigepealt lahkab Eric Steven Raymond oma dokumendis, kes või mis on häkker. Nimetus "häkker" tuli ühest kogukonnast, kelle ajalugu algab kümnenditaguste miniarvutite ja ARPAneti katsetustega. Häkkerid on ehitanud interneti ning panid tööle veebi. On olemas ka üks teine rühm inimesi, kellega päris häkkerid ei taha mingit pistmist teha. Nende nimed on "kräkkerid". Neile meeldib arvutisse sissemurda ning enamus inimesi seovad häkkimist just sellega. Seega põhierinevus on see, et häkkerid loovad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Järgmises peatükis rääkis autor häkkerite mõtteviisist. Häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju, nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Lühidalt kokkuvõttes peaks olema häkkeril lõbus mistahes probleemi lahendades ning häkkerid ei tohiks ühtegi probleemi kaks korda lahendada. Kolmandas peatükis räägib Raymond häkkeripõhioskustest. Kõige tähtsam os
Lisateave