E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Viirused

Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama. Nagu muud tüüpi pahavara, kasutavad ründajad viirust arvuti kahjustamiseks või arvuti üle kontrolli võtmiseks. Viirus on koodilõik, mis on sisseehitatud mõnda muusse rakendusse. Selle rakenduse käivitamisel käivitatakse ka viiruskood.

Viiruse ajalugu

Arvuti viirused on päris pikka aega eksisteerund ja peaaegu kõik neist on levinud interneti kaugu. Enamik viirusi on  kasutajainfo varastamiseks, protsessori aeglustamiseks või süsteemi täiesti kasutuks tegemiseks loodud

Esimene arvutiviirus nimega "Creeper system" oli eksperimentaalne isepaljunev viirus, mis loodi 1971. aastal. See viirus täitis kõvaketast kuni arvuti ei suutnud enam töötada.

"The Morris" oli esimene arvutiviirus, mis levis ulatuslikult 1998. aastal. Selle looja oli Robert Morris, kes soovis seda kasutada interneti suuruse määramiseks. See viirus nakatas 15 tunni jooksul umbes 15000 arvutit, mis oli tol ajal suurem osa internetist. Sellest ajast alates on tulnud palju uusi viiruseid ja see trend kasvab iga aastaga hüppelisellt.

Kuidas kaitsta end viiruse eest

Esimese asjana tuleks kasutada viirusevastast rakendust. Selle kasutamine aitab kaitsta arvutit viiruste ja muu pahavara eest. Antiviirused otsivad viiruseid ja nuhkvara proovides pääseda e-postile, operatsioonisüsteemile või failidele ligi.

Teiseks ei tuleks avada tundmatuid e-kirju ega manuseid. Paljud viirused on lisatud e-kirjale manustena ning need viirused levivad kohe, kui manus avatakse.

Viimaseks tuleks allalaadida reklaamiblokeerija, sest lehtedel olevad reklaamid võivad ka sisaldada viiruseid.