E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid Freemium ärimudel Freemium ärimudel on toode või teenus, mida saab tasuta kasutada. Kui klient soovib kasutada toote või teenuse lisafunktsiooni, siis peab ta selle eest maksma. Freemium ärimudelid tulid esmaselt pilti 1980ndatel tarkvara turul. Sellel ärimudelil on omad plussid ja miinused nagu igal asjal. Plussideks on see, et see toode või teenus levib kulutulena, sest see on tasuta. Lisaks sellele on väga lihtne freemium ärimudeliga reklaamitulu teenida. Üheks miinuseks on see, et freemium ärimudeliga on vaja leida viis, kuidas panna enda kliente lisafunktsioonide eest maksma. Sageli nendel klientidel, kes kasutavad tasuta toodet, pole rahalisi ressursse tasuliste lisafunktsioonide jaoks. Seda eriti juhul, kui nad on juba mingi konkurendi tasulisi teenuseid tellinud. Seetõttu ei pruugigi osad freemiumi kasutajatest kunagi maksvateks klientideks muutuda. Lisaks sellele peaks olema freemiumi ärimudeli teenus tasakaalus. See peaks olema piisav...
Postitused
E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Kõigepealt lahkab Eric Steven Raymond oma dokumendis, kes või mis on häkker. Nimetus "häkker" tuli ühest kogukonnast, kelle ajalugu algab kümnenditaguste miniarvutite ja ARPAneti katsetustega. Häkkerid on ehitanud interneti ning panid tööle veebi. On olemas ka üks teine rühm inimesi, kellega päris häkkerid ei taha mingit pistmist teha. Nende nimed on "kräkkerid". Neile meeldib arvutisse sissemurda ning enamus inimesi seovad häkkimist just sellega. Seega põhierinevus on see, et häkkerid loovad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Järgmises peatükis rääkis autor häkkerite mõtteviisist. Häkkerid lahendavad probleeme ja loovad uusi asju, nad usuvad vabadusse ning vastastikusse vabatahtlikku abistamisse. Lühidalt kokkuvõttes peaks olema häkkeril lõbus mistahes probleemi lahendades ning häkkerid ei tohiks ühtegi probleemi kaks korda lahendada. Kolmandas peatükis räägib Raymond häkkeripõhioskustest. Kõige tähtsam os...
E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus Igal normaalselt funktsioneerival firmal peab olema liider või juht. Antud juhil peab olema mitmeid erinevaid omadusi nagu näiteks, juhil peab olema selge pilt, kuhu ta firmaga tahab jõuda ning ta peab suutma vedada sinna tervet meeskonda. Samuti oleks hea, kui juhil oleks veel positiivseid omadusi. Jeff Bezos (juht) Jeff Bezos on Ameeriklasest tehnoloogia ettevõtja, kes on tuntud Amazoni tegevjuhina ning ta on praegusel momendil ka maailma rikkaim inimene. Minu arust sobib ta täpselt sinna juhi kategooriasse, sest ta on alati mõelnud pikas perspektiivis, mis on palju tähtsam firma jaoks, kui lühem ajaraam. Lisaks sellele ta võtab alati vastutuse, kui midagi halba juhtub Amazoniga. Tegelikult on Jeff Bezosel veel häid omadusi nagu näiteks on ta ka arengumootor. Paljud tehnika gigandid igonreerivad muutust, aga amazon üritab alati ajaga kaasas käia ning nad toovad turule uusi modernseid lahendusi. Lisaks sellele on ka ta South Parkis olnud. ...
E-ITSPEA 8: IT proff...? Milline peaks olema IT proff? Kindlasti esimene asi, mida vaadatakse on see, kui pädev on inimene oma valdkonnas. Kui vastavaid teadmisi pole, siis ei ole kindlasti midagi väga hullu, sest enamus asju on õpitavad ning peale teadmiste on veel tähtsaid asju, mis muudab inimese oma ala proffiks. Proffil peaks olema kindlasti head sotsiaalsed oskused, sest enamus projektidest põhinevad tiimitööl. Kui proff ei oska oma mõtteid väljendada ning edasi anda enda ideid, siis pole väga kasu nendest teadmistest, mis tal on, sest üksi on praktiliselt võimatu mingeid asju teha. Koostöö on üks väga tähtis osa proffiks olemiseks ning kui seda ei suudeta teha, siis on halvasti. IT-maailm areneb väga kiiresti, kordades kiiremini, kui mingid muud valdkonnad. Seega on väga tähtis, et proffesionaal suudab ise ennast arendada ning ajaga kaasas käia. Kindlasti üks tähtis osa on ka kohanemisvõime. Minu arvates haridus ei ole kõige tähtsam osa olemaks IT proffiks, aga kindlasti m...
E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus Mis on copyleft? Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piiranguid teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft litsentsid on jagatud nelja kategooriasse: väga tugev, tugev, nõrk ja puuduv. Ajalugu Copyleft on kontseptsioon, mille lõi 80ndate keskel Richard Stallmann. Ta töötas Lispi interpreteerijaga, kui üks teine firma, Symbolics, küsis Stallmannilt, kas nad saaksid seda kasutada ja Stallmann oli nõus oma lähtekoodi saatma neile avaliku domeeni all. Symbolics täiendas interpreteerijat, kuid kui Stallmann soovis nendele täiendustelel juurde pääseda, keeldusid nad. See tõi välja üsna suure vea avaliku domeeni kasutamisel. Igaüks ükskõik, mis ajal eralduda ja piirata juurdepääsu muudatustele. See ajendas Stallmanni looma uut tüüpi litsen...
E-ITSPEA 3: Uus meedia...? Kuidas sotsiaalmeedia on muutunud meie sotsiaalseid aspekte Kuna informatsioon liigub tänapäeval aina kiiremini ningtundub, et maailm jääb järjest väiksemaks. Selle tulemusel muutub ka see, kuidas inimesed suhtlevad. Enne sotsiaalmeediat meie suhtlus oli piiratud, suhtlesime ainult nendega, keda teadsime nägupidi. Ennem oli kõik aeglane võrreldes tänapäevaga. Kui tahtsid kellegiga vestelda, siis pidid ootama, et ta võtaks telefonitoru vastu. Internet ja sotsiaalmeedia on drastiliselt muutnud, kuidas me tänapäeval suhtleme üksteisega. Arvatavasti kõige suurem muudatus on see, et meil on nii suur valik inimesi, kellega suhelda. Seda seetõttu, et sotsiaalmeedias on väga kerge sõbrakutseid saata ning nendega kohe rääkima hakata. Ilma sotsiaalmeediata oleks see võimatu. Lisaks sellele annavad sotsiaalmeediaplatformid võimaluse enda arvamust jagada palju suuremale publikule, kui ennem oli võimalik. Veel üks suur muutus on, et meie kõneviisil pole enam filtrit...
E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu Emotikonid Emootikon on emotsioonide väljendamiseks kasutatav tekstipõhine kirjavahemärkide kombinisatsioon, mis kujutab näoilmeid. Väidetavalt kasutati esimest korda emotikone aastal 1979, aga esimest korda seletas emotikoni tähenduse lahti ameerika arvutiteadlane Scott E. Fahlman. Ta väitis seda, et emotikon :-) tähendas humoorikat postitust ning emotikon :-) tähendas tõsist postitust. Emotikonid on tänapäeva emojide eelkäijad. Esimesed emojid leiutas 1990ndatel, Shigetaka Kurita. Ta sai aru, et digitaalses kommunikatsioonis puuduvad inimlikud aspektid ning ta otsustas seda parandada. Tema lahendus oligi emoji, kus "e" tähendab pilti ja "moji" tähendab sümbolit. See oli puhas kokkusattumus, et emoji on nimelt sarnane emotikonile. Emojid ei saanud alguses väga palju kasutust väljaspool Jaapanit kuniks Apple otsustas emojisid oma uues iPhone-s kasutada, et saada suuremat turuosa Jaapanis. Algselt olid...